5 KÜSIMUST Kogemusringi juht Hetlin Villak-Niinepuu

Onkoloogika kogemusnõustajad ja kogemusringide juhid jagavad rubriigis „5 küsimust“ oma kogemusi esimestest kohtumistest vähipatsientide ja nende lähedastega. Seekord vastab küsimustele „Elu vähiga“ kogemusringi üks juht Hetlin Villak-Niinepuu. “Elu vähiga”esimesse kogemusringi kogunes 12-13 inimest ning kõige eredamalt jäi Hetlinile meelde osalejate julgus end avada ja üksteist toetada.

Kuidas läks esimene kogemusring? Mis jäi sulle kõige rohkem meelde?

Kogemusring läks väga hästi. Kui alguses oli mul hirm, et keegi ei tule kohale, siis lõpuks oli meid kokku 12-13. Esimese pooltunni järel mõtlesin, et kuidas me küll poolteist tundi ära täidame, aga lõpuks tundus, et ajast jäi puudugi.

Jäi eredalt meelde see, kuidas lõpuks avasid ja lubasid endal haavatavad olla ka need, kes algul vaikisid. Kõik olid kui ühtne tervik ja hoidsid teineteist. 

Milliste murede ja küsimustega inimesed kõige sagedamini kogemusringi tulevad?

Eks meie “Elu vähiga” ringis oli väga erineva vähiga ja väga erinevas etapis inimesi. Seetõttu oli ka jututeemasid seinast seina. Aga eks peamine tunne oli pigem vist see, kuidas end toetada sel teekonnal kõige paremini.

Miks on sinu arvates oluline, et inimene saaks rääkida kellegagi, kes on ise midagi sarnast läbi elanud?

See rääkimine on oluline kogemusringis just seetõttu, et kokku on tulnud sisuliselt sama mure ja samade mõtetega inimesed. Kogesime kõik koos mitu korda, kuidas meil võib olla küll erinev vähk, aga küsimused, mõtted ja mured on samad. Õnneks tunduvad ka rõõmud olevat meil paljuski samad. 

Sama asja läbi tegev või teinud inimene oskab olla sulle kordades paremini toeks, kui keegi, kellel selline raske kogemus puudub. Kõlab küll tobedalt, aga vähk ühendab. 

Kas mõni kohtumine, vestlus või osaleja tagasiside on sind eriti puudutanud? Mis selle eriliseks tegi?

Mind isiklikult puudutas väga see, kui meie ringi lõpupoole julges üks inimestest jagada oma nõrkust ja näidata end haavatvana. See tegi väga alandlikuks, meenutas ka enda raskeid momente ja tekitas tänutunde. Tänutunde just selles osas, et olime suutnud tekitada nii usaldusliku ruumi, kus ta tahtis end haavtavana näidata. 

Mida andis esimene kohtumine sulle endale ja mida ootad edaspidistelt kohtumistelt?

Meie esimene “Elu vähiga” kogemusring andis mulle tegelikult palju. Algul, vahetult pärast ringi olin vaimselt meeletult väsinud, aga mida aeg edasi seda rohkem sain aru, et teen õiget asja. Tahan seda ringi edasi teha ja kohalolijatega koos kogeda veel sellist ühtekuuluvustunnet. 

Olen kõigile tulijatele südamest tänulik ja ootan neid järgmisesse ringi. Olen ja väga õnnelik, et otsustasin ringijuhi rolli võtta. Esimene ring on andnud mulle veelgi enam enesekindlust ja tunnet, et teen õiget asja.

Meie järgmine kogemustoe ring toimub 24. novemberil kell 18:00. Ootame Katriniga kõiki eelmisel korral osalenuid ja ka uusi soovijaid.