Sa ei pea seda teekonda üksi läbi tegema

Olen Annika, kolme lapse ema ja kogemusnõustaja. Kui sain 2023. aastal mõlema rinna vähi diagnoosi, varises ka minu maailm hetkeks kokku. Tean omast kogemusest, kui palju hirme, küsimusi ja muutusi võib üks diagnoos endaga kaasa tuua – nii ravi ajal kui ka pärast seda. Kogemusnõustajana soovin olla sulle sellel teekonnal toeks – inimesena, kes on ise selle läbi käinud. Minuga ei pea kõike algusest peale selgitama ega alati õigeid sõnu leidma – vahel piisab sellest, et keegi päriselt mõistab.

Olen kahe täiskasvanud lapse ema, partner, kolleeg. Mulle meeldivad inimesed ja soovin, et kõik suudaks oma päevast rõõmu tunda. Vahel leppida, vahel võidelda.

Olen kogemusnõustaja ja toetaja. Minu kogemus on seotud eelkõige lähedase pikaajalise vähiteekonnaga – olen olnud oma abikaasa kõrval alates IV staadiumi rinnavähi diagnoosist 2018. aastal kuni tema lahkumiseni 2025. aastal.

Need aastad õpetasid mulle, mida tähendab olla korraga abikaasa, toetaja ja hoolitseja ning samal ajal püüda säilitada paarisuhet, pereelu, tööd ja iseennast. Olen kogenud haiguse erinevaid etappe, pidevat lootuse ja hirmu vaheldumist, eelleina ning hiljem lähedase kaotust ja lesena uue eluga kohanemist.

Olen nelja täiskasvanud tütre isa ja kuue lapselapse vanaisa ning olnud suure osa oma elust ettevõtja. Seetõttu on mulle tuttavad ka vastutuse kandmine, töö ja pere ühildamine ning olukorrad, kus enda vajadused kipuvad teiste eest hoolitsemise kõrval tagaplaanile jääma.

Kogemustoetajana pean oluliseks päriselt kohal olemist – kuulata, märgata ja toetada ilma hinnanguid andmata. Ma ei tule inimesele ütlema, kuidas ta peaks oma elu elama või mida tundma. Saan olla kõrval inimesena, kes on ise läbi keeruliste eluperioodide läinud ning teab, kui oluline võib olla võimalus rääkida kellegagi, kellele ei pea kõike algusest peale selgitama.

Olen Jane – kogemusnõustaja, kaasteeline, patsient, toetaja, kuulaja, pereliige. Tänaseks on neid rolle kogunenud päris palju.

Minu terviselugu muutus, kui põdesin 13-aastasena rasket südamehaigust, mille tüsistusena tekkisid erinevad terviseväljakutsed – nendega olen aastakümneid tegelema pidanud. Sellest ajast alates on mul palju kogemusi meditsiinisüsteemiga. Ükskõik, mida ma olen teinud, on tulnud mul oma seisundiga arvestada.

Tean, mida tähendab igapäevane kohandumine muutuva võimekusega. Vahel on keeruline leida tasakaalu töö ja taastumise vahel. Olen alati teadnud, et lahendused on olemas, ja kui tundub, et midagi ei anna enam muuta, muudan oma suhtumist.

Olen tütar, kelle emal diagnoositi 2022. aasta alguses lümfoom ja ta lahkus juba juulis. Kuna ema põdes pikki aastaid reumatoidartriiti, oli mul uskumus, et selle diagnoosiga inimesed ei haigestu vähki. Seda suurem oli minu ehmatus, kui EMO arst ütles, et emal on haiguskolded üle terve rindkere erinevates elundites. Minu lähedaste hulgas on erinevaid lugusid vähiteekonnaga.

Olen Juta Rea Pärnumaalt. Olen olnud 20 aastat õpetaja põhikoolis. Nüüd olen osalise töövõimega ja täiskasvanute kutseõpetaja käsitöö valdkonnas. Mulle meeldib inimestega suhelda, olen meelsasti ka kuulaja rollis. Armastan metsas käia ja oma aiaga tegeleda, käsitöö on maandavaks tegevuseks.

Haiguste tõttu olen oma elus läbi teinud nii füüsilise kui mentaalse muutuse. Tean, milline võib olla patsiendi raviteekond, millised raskused ja võidud võivad olla. Olen tundnud, mis tähendab masendus, lähedaste ja sõbra kaotus vähile. Haigusega paralleelselt tuli hooldada sügava puudega ema, lisaks vahepealsed töökaotused. Tean, kui tähtis on motivatsioon ning eesmärkide klaarimine ja seadmine.

Olen jõudnud tagasi ellu ja hindan uut võimalust elus olla väga, kuigi see varasemast elust kõvasti erineb. Vaatamata kõigile raskustele on mul alles rõõmsameelsus ja positiivne suhtumine ellu. Kogemusnõustajaks läksin sooviga olla kellelegi toeks, nagu mullegi on toeks oldud.

Minu kokkupuude vähiga algas juba noorena – esmalt lähedase kaotuse kaudu ja hiljem isiklikult, kui mul avastati 13-aastaselt lümfivähk. Hiljem olen kokku puutunud ka emakakaelavähirakkudega raseduse ajal. Need kogemused on õpetanud, kui oluline on toetav keskkond, selgus ja turvatunne hetkedel, mil elu muutub ebakindlaks. Kogemusnõustajana on minu eesmärk olla inimese kõrval nii, et ta ei jääks oma teekonnal üksi. Aitan mõtestada muutusi, mis diagnoosi või ravi tõttu ellu tulevad – olgu need seotud tervise, töö, suhete või igapäevase toimetulekuga – ning leida koos viise, kuidas tasakaalu hoida ja olulisi pidepunkte säilitada ka keerulisel ajal.

Minu teekond kogemusnõustajaks ei ole sündinud kergelt. See on kujunenud läbi sügava valu, kaotuse ja pikkade vaikuste, mille sees pidin õppima iseennast uuesti tundma. Olen kogenud lähedase inimese suitsiidi ning lähedaste kaotust vähile. Need kogemused on jätnud minu ellu sügava jälje – ning samas kujundanud minus oskuse märgata, kuulata ja hoida teisi inimesi nende kõige haavatavamatel hetkedel. Olen õppinud, et valu ei kao, kuid see võib ajas muutuda. See võib kujuneda millekski, mis ei lõhu, vaid loob ühendust. Kogemusnõustajana kannan ma endas nii kaotust kui ka lootust – ning usun, et ka kõige raskemates lugudes on võimalik leida killuke tähendust ja inimlikku lähedust.

Minu nimi on Liilia Kõiv – olen kogemusnõustaja, ettevõtja, ema ja abikaasa. Minu teekond kogemusnõustamiseni kasvas välja minu enda elukogemustest, keerulistest hetkedest, läbielamistest ja nendest õppetundidest, mida elu on mulle andnud. Olen pidanud toime tulema kilpnäärmevähiga ning selle haigusega võitlemine ja sellest taastumine õpetas mulle väga palju nii iseenda kohta kui ka selle kohta, kui olulised on inimesed sinu kõrval.

Mul on erivajadustega tütar, kes vajab pidevat emotsionaalset tuge, ja soovin toetada ka neid emasid, kes tunnevad ennast üksi ja jõuetuna. 12-aastaselt diagnoositi mul migreen, mis on mul iganädalane külaline juba 32 aastat. Tean, kui jube see on, kui keegi ei saa aru, et see pole lihtsalt peavalu.

Soovin pakkuda turvalist ja hinnanguvaba kohta, kus kõik emotsioonid ja väljaütlemised on lubatud. Oma tundeid ei pea õigustama ega kartma, mina ei mõista kedagi hukka.

Olen kasvanud Võrus, kolme täiskasvanud lapse ema ja kahe lapselapse vanaema. Minu onkoloogiku teekond on olnud pikk, 31 aastat, mis on üle poole mu senisest elust.

Mu elu on olnud kirju nagu lapitekk… ometi on nende tumedamate „lappide“ kõrval nii palju ilusaid, värvilisi, lausa jumalikult kauneid mustreid. Olen väga rõõmsameelne ja optimistlik inimene, mitte et minulgi nutu- ja nullpäevi poleks.

Olen erialalt massöör, kogemusnõustaja ja täiskasvanute koolitaja.

Olen kogemusnõustaja ja minu teekond siia on kantud isiklikust kogemusest vähidiagnoosiga. Sain oma diagnoosi kaks aastat tagasi ja olen tänaseks liikumas aktiivravi suunas.

Kui minuni jõudis kaks aastat tagasi vähidiagnoos, vajusin otsekui vee alla. Pööre saabus siis, kui sain rääkida kellegagi, kes mõistis mind poolelt sõnalt – see tunne oli nagu oleks taas pinnale tõusnud ja saanud üle pika aja jälle sügavalt hingata.

Hiljem tugirühmas osaledes kogesin sügavat kuuluvustunnet. Mõistsin, et ma pole oma katsumuses eriline ega eraldatud – see oli hetk, kus tundsin end nagu eksinud hunt, kes on jõudnud tagasi oma karja juurde.

See tähendab, et tean omast käest, mida tähendab elada pikemat aega teadmatuses, õppida kohanema uue reaalsusega ja valmistuda emotsionaalselt ning praktiliselt raviks. Minu eesmärk kogemusnõustajana ei ole anda meditsiinilist nõu, vaid pakkuda turvalist ja mõistvat ruumi. Olen siin selleks, et aidata sul valmistuda eelseisvaks raviks, jagada praktilisi tähelepanekuid sellest, mis mind ennast sel etapil aitas, ning olla olemas lihtsalt teise inimesena, kes teab täpselt, mis tunne on astuda vastu aktiivravile.

See kogemus ajendas mind õppima kogemusnõustajaks. Tänaseks ühendan oma isikliku läbielamise professionaalsete nõustamisoskustega. Minu juurde võid tulla oma hirmude, küsimuste või teadmatusega – pakkumaks sulle julgustust ja tuge vastavalt sellele, kus sa oma teekonnal parajasti asud.

Olen imelises keskeas kulgev naine, kelle elupagasisse on kogunenud omajagu elusa elu kogemusi. Üheks neist on vähiteekond, mis on kestnud üheksa aastat. See kogemus on toonud mulle elu terviklikkuse – elu enda, kuhu mahub samaaegselt nii pimedaid kuristikke kui eredaimat päikest, nii südantlõhestavat valu kui joovastavat rõõmu. Kogu keerukuse sees on sündinud minu igapäevane mantra: „Ma valin elu“ … elusa elu, nii kauaks, kui seda antakse.

Vähiteekond on sageli rada, kus vastused põletavatele ja koormavatele küsimustele puuduvad ning üksindustunne võib olla halvav. Ootan sind turvalisse tabudeta vestlusruumi, kus ei ole õiget ega valet, head ega halba, musta ega valget. Oled vaid sina kogu oma eluvärvide kirevuses.

Olen kogemusnõustaja ning vaimse tervise toetaja läbi loovuse ja meditatsiooni. Tunnen vähi mõju nii patsiendi kui ka lähedase vaatenurgast. Olen läbinud kogemusterohke raviteekonna BRCA1 geenimuutusega seotud munasarjavähi diagnoosist remissioonini ning olnud hooldajana oma lähedasele tema haiguse viimases faasis. Need kogemused on toonud mind lähemale elule ja andnud mulle võimaluse sügavamalt mõista leina, valu, usu ja lootuse tähendust. Kogemusnõustajana pakun turvalist ja hinnanguvaba ruumi, kus inimene saab jagada oma mõtteid, tunda tundeid, kogeda toetust ja usku elusse.

Olen rõõmsameelne ja positiivse ellu suhtumisega väikese tütre ema ning valmis avatult jagama enda kogemuslugu.

Olen kogemusnõustaja ning karjäärijuhtimise ja -nõustamise väljaõppega. Minu enda elu muutus, kui jõudsin pärast pikemat teekonda sclerosis multiplex’i (SM) diagnoosini. Tean, mida tähendab elada kroonilise ja ettearvamatu haigusega, kohaneda muutunud võimekusega ning samal ajal jätkata töötamist, olla lapsevanem ja leida oma elus uus tasakaal.

Lisaks enda haiguskogemusele olen olnud mitme raske haigusega inimese kõrval nii nende raviteekonnal kui ka elu lõpu teekonnal, toetades nii haiget inimest ennast kui ka tema lähedasi. Need kogemused on õpetanud mulle, et ei ole olemas ühte õiget viisi, kuidas raske haigusega toime tulla, lähedast toetada, lootust hoida või hüvasti jätta.

Kuigi minu enda diagnoos ei ole onkoloogiline haigus, on mulle tuttavad paljud raske diagnoosiga kaasnevad kogemused – teadmatus, hirm tuleviku ees, muutunud võimekus ja rollid ning vajadus leida viis, kuidas muutunud olukorras edasi elada. Kogemusnõustajana ei paku ma valmis vastuseid. Olen kõrval, kuulan ja aitan leida sinu enda viisi edasi liikumiseks.