Onkoloogikud osalesid Maijooksul! “Kuski kuuendal kilomeetril kippusid tallad ümaraks muutuma”

16. – 17. mail toimus Tallinna Lauluväljakul juba 39. korda Eesti naistele suunatud suurim liikumispidu – LHV Maijooks. Laupäeval läks rajale umbes 15 000 jooksjat ja kõndijat. Nende seas oli ka kümmekond naist, kel seljas lilla spordisärk kirjaga „Vähk kardab liikumist!“.

„Lisaks rajal kaasa liikumisele olime tervisemessil väljas ka Onkoloogika uhiuue lilla tooniga kõigile silmatorkava telgiga, kus vabatahtlikud tutvustasid kogukonna tegevust, rääkisid Onkofestist ning toetajapiletite soetamise võimalusest,“ räägib Evelin Ausmees. Ta lisab, et suur tänu selle võimaluse eest kuulub nii Maijooksu korraldajatele kui ka AdGorilla-le.

Lilla telk tõmbas pilke ja pakkus loomepausi

Onkoloogika lilla telk äratas tähelepanu kogu päeva vältel. Juhuslikult olid Maijooksu tänavused spordisärgid Onkoloogika omadega silmatorkavalt sarnast tooni ning nii mõnigi külastaja uuris, kas tegemist on ühise algatusega. „Meie särgid on loodud heategevuslikul eesmärgil ja nende müügist saadava tuluga saab toetada mitte just kõige paremas finantsilises olukorras vähipatsientide võimalust osaleda sellesuvisel Onkofestil,“ selgitab Evelin. Särkide valmimise eest tänavad Onkoloogikud üheskoos Jalajälg AS-i ja WePrint-i.

Telgi kõrval olnud laud värvipliiatsite ja Onkoloogika kogukonnaliikme Mia Maria koostatud vähi värviraamatu lehtedega kujunes samuti väga populaarseks. „Uuriti ka üleüldiselt, et millega Onkoloogika tegeleb, kuidas saab patsiente aidata ning kuidas haigete lähedased saaksid rohkem infot, et olla toeks sellel raskel perioodil,“ kirjeldab Evelin.

„Tundub, et järgmisel aastal tuleb teha veel suurem laud, sest see osutus eriti populaarseks!“ lisab ta.

Mia Maria sõnul oli lilla särgi kandmine sümboolse tähendusega: „Telgis olles tundus see korraga nii armas žest kui ka vajalik tiimi osalisena kanda meie Onkoloogika särki, et näidata välja, kuidas me ei ole selles võitluses üksinda!“

„Keegi ei jää maha“

Onkoloogika jaoks ei tähendanud Maijooks ainult sportimist, vaid eelkõige kogukonnatunnet ja vastastikust toetamist. Ka need vabatahtlikud, kes ise rajale ei läinud, panid särgid selga, et jooksjatele ja kõndijatele kaasa elada.

„Olgugi, et kõik ei ole võimelised liikuma, me hoiame kokku ja elame kaasa omadele nii, kuidas ise oleme füüsiliselt ning vaimselt suutelised! Seda kogukond ju tähendabki – üks kõigiga ja kõik ühega. Keegi ei jää maha metafooriliselt, ega ka maratonil,“ kirjeldab Evelin päeva emotsiooni.

Telgis tegutsesid vabatahtlikud „haldjad“ Mari, Anu, Sille, Triinu, Heli, Katrin ja Kaie, kes hoolitsesid selle eest, et kõik külastajad tunneksid end oodatuna. Jagati teed, kleepse ja helkureid ning huvilisi jagus kogu päevaks. Onkoloogika särke telliti nii kohapeal kui ka ettetellimisega ning vestlusi tekkis paljude inimestega, kes olid vähiga peetud võitluse juba seljatanud või kelle lähedased olid haigusega kokku puutunud.

„Päeva lõpuks tegid ka kleepsud, helkurid ning Onkoloogika pereliikme Kertu tehtud terviseteed inimeste tujud väga rõõmsaks!“ meenutab Evelin.

Kuigi päev venis pikaks, jäi kõlama rõõmus ja tugev tunne. „Päev oli edukas, naised olid väsinud, aga tragid. Isegi vähk ei hoia meid maas! Liigume veel!“

Katrin Raaga: „Tunne oli väga tore, et hakkama sain“

Erilise tähendusega oli seekordne Maijooks ka Katrin Raaga jaoks, kes sai tänavu märtsis kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi ning saab praegu aktiivselt ravi.

„Maijooksul olen käinud peaaegu igal aastal ja vahele on jäänud vaid mõned üksikud korrad,“ räägib Katrin. Tänavu jäi tal pilet aga õigel ajal ostmata ning pärast vähidiagnoosi ei plaaninud ta enam üldse osaleda. Mõte muutus siis, kui Onkoloogika pakkus sooduskoodi. Katrin otsustas „igaks juhuks“ siiski pileti ära osta. Lisaks pani ta end kirja ka vabatahtlikuks ning sai selga lilla Onkoloogika särgi.

„Peale keemiat on mul tavaliselt teine päev kõige keerulisem, aga kuna Maijooks oli neljandal päeval, siis kogemuslikult tundus tibens. Läksingi kohale selle mõttega, et aitan telgis ja kui tunne on jätkuvalt õige, siis lähen rajale.“

Rajale mindi koos teiste Onkoloogikatega rahulikus tempos. „Esimesed viis kilomeetrit olid kerged, aga kuski kuuendal kilomeetril kippusid tallad ümaraks muutuma ning lõpp tundus kaugel. Samas täna kõndisin 5,4 kilomeetrit ja oli ok, ehk siis rohkem kui viis kilomeetrit on palju,“ mõtiskleb Katrin.

Kuigi finiši järel tuli kiiresti väsimus, jäi Katrinile kogemusest soe tunne. „Tunne oli väga tore, et hakkama sain, aga varsti tuli peale väsimus ning liikusin kodu poole. Onkoloogika särk on väga ilus ning tahakski teadlikkust tõsta. Vaatan veel, kas saan kuskil kaasa lüüa või abiks olla.“

Suvine Onkofest toob inimesed kokku

Juuli keskel toimub taas Onkofest – nädalavahetus, kus vähihaigusega inimesed ja nende lähedased saavad kokku, et kogeda toetavat kogukonnatunnet ja õlg-õla kõrval olemist, mida vähidiagnoosiga inimesed igapäevaelus sageli igatsevad.

Kui soovid ka endale Onkoloogika spordisärki, tasub silm peal hoida Onkoloogika kogukonna Facebooki grupil.

„Vähk kardab liikumist!“ #onkoloogika