Onkoloogika

5 KÜSIMUST kogemusnõustaja Hainar Hunt

Onkoloogika kogemusnõustajad ja kogemusringide juhid jagavad rubriigis „5 küsimust“ oma kogemusi esimestest kohtumistest vähipatsientide ja nende lähedastega. Seekord vastab küsimustele kogemusnõustaja Hainar Hunt.

Kuidas on esimesed kogemusnõustamised läinud?

Esimesed kohtumised on olnud väga südamlikud, aga ka emotsionaalselt puudutavad.
Iga inimene ja tema lugu on erinev, kuid neis on palju äratundmist.
Kõige rohkem on mulle meelde jäänud see, kui suur vajadus on inimestel lihtsalt rääkida ja olla kuulatud.
Inimesed ootavad võimalust oma mõtteid ja tundeid kellegagi jagada, ilma et peaks midagi selgitama või õigustama.

Milliste murede ja küsimustega inimesed kõige sagedamini nõustamisele tulevad?

Esile kerkivad hirm, üksindus, teadmatus tuleviku ees ning tunne, et lähedased ei mõista päriselt, mida inimene läbi elab.
Raske haigusega lähedase kõrval olles tekib sageli küsimus, kuidas ise kõige selle keskel vastu pidada.
Pärast lähedase kaotust lisanduvad süütunne, igatsus ja küsimus, kuidas oma eluga edasi minna.
Palju räägime ka sellest, kas see, mida inimene tunneb või mõtleb, on normaalne.
Sageli on vaja lihtsalt kinnitust, et ka keerulistel ja vastuolulistel tunnetel on oma koht.

Miks on sinu arvates oluline, et inimene saaks rääkida kellegagi, kes on ise midagi sarnast läbi elanud?

Ma arvan, et kõige olulisem on äratundmine ja usaldus.
Kui oled ise käinud läbi lähedase raske haiguse, olnud tema kõrval aastaid ning lõpuks pidanud temaga hüvasti jätma, siis mõistad paljusid asju, mida sõnadega on keeruline edasi anda.
See ei tähenda, et meie kogemused oleksid ühesugused, kuid sageli piisab teadmisest, et teine inimene mõistab.
Kogemusnõustaja ei saa kellegi valu ära võtta ega tema eest vastuseid leida, kuid ta saab olla inimese kõrval ja aidata tal oma teed leida.

Kas mõni kohtumine, vestlus või osaleja tagasiside on sind eriti puudutanud? Mis selle eriliseks tegi?

Mind on eriti puudutanud hetked, kui inimene julgeb välja öelda midagi, mida ta pole varem kellelegi rääkinud.
Mõnikord on need mõtted, mille pärast tuntakse häbi või süüd ja mida enda arvates ei tohiks isegi mõelda.
Kui vestluse käigus tekib inimesel tunne, et ta ei pea neid tundeid varjama, on see väga tähenduslik.
Samuti on mulle korda läinud tagasiside, et meie vestlus aitas inimesel oma olukorda veidi teise nurga alt näha.
Need hetked kinnitavad, kui oluline võib olla lihtsalt kohalolek ja kuulamine.

Mida on esimesed kohtumised sulle endale andnud ja mida ootad edaspidi?

Need kohtumised on andnud mulle tunde, et ka minu enda kogemusel võib olla tähendus teiste inimeste aitamisel.
Olen õppinud, et alati ei pea oskama midagi öelda või lahendust pakkuda. Vahel on kõige olulisem oskus kuulata ja lihtsalt olla. 

Edaspidi soovin jätkata kogemusnõustamisega, pöörates erilist tähelepanu raskelt haigete inimeste lähedastele ja neile, kes on oma lähedase kaotanud.
Soovin, et ükski inimene ei peaks tundma, et ta peab selle raske teekonna täiesti üksi läbi käima.